Skip to main content

Lemmikud jõulutekstiilid

Eks neid jõulukaunistusi on ju meil päris palju aja jooksul kogunenud ja otseselt uusi vaja pole, aga paratamatult igal aastal ikka jäävad silma mõned, mis eriti meeldivad või mida nähes ma mõtlen, et võiks osta ja vanad välja vahetada. Mõtlesin, et jagan mõningaid jõulutekstiili leide, mis internetipoodides silma on jäänud. Minu meelest kõige lihtsam viis tuua tuppa jõuluhõngu, ongi vahetada ära kardinad ja panna paarile padjale pühadele vastav püür ümber. Nii siis siin on mõni minu lemmik:


Padjad on kõik leitud H&Mi veebilehelt. Ja hinnad on kuni 9,99e.



Mõlemad kardinad jäid silma Jotex.fi lehte sirvides. Olen sealt ennegi kardinaid ostnud. Ka kodus kapis olevad jõulukardinad ostsin Jotexist eelmisel aastal. Ja seetõttu tean, et uusi pole vaja, aga no need pikad on nii ilusad, lihtsad ja jõululikud. Hind on sellel 35e. Vaatan, ehk on need pärast jõule allahindluses ja ostan need hoopis järgmisteks jõuludeks. Need lühemad kardinad oleksid nii armsad kööki, aga meil kahjuks köögis üldse kardinapuud pole, ainult ribikardinad on kahe aknaklaasi vahel. See on Soome majadel väga tavaline. Üldse ongi Soomes ikka valdavalt kasutusel ribikardinad. Muud kardinad on rohkem dekoratiiviks ja osadel polegi üldse tekstiilist kardinaid ees. Nende piparkoogi motiividega kardinate hind on 12,50e.

Oh, jõulud on see aeg, mil reklaamid ja poodides välja pandav kaup lihtsalt tõmbab ostlema. Kuid üritan väga jälgida, mida ma ostan ja kas neid asju tõesti vaja on. Arvan, et ühe padjapüüri ma siiski ostan. Eelmistest aastatest on kapis ootamas kena valge padjapüür, millel on kuldega mingi inglisekeelne jõululik tekst peal. Aga tahaks sinna juurde diivanile veel kas midagi punast või rohelist..

Comments

Popular posts from this blog

Suurpuhastus KonMari moodi

Olen kogu elu olnud hästi organiseeritud inimene. Mu õed siiamaani viskavad nalja selle üle, kuidas ma olin nagu detektiiv, kes sai kohe aru, kui üks mu õdedest minu lõhnaõli oli kasutanud. Lõhnaõlipudel oli pisut viltu riiulil. :D Mul tõesti oli kõik cm järgi paigas. Praegu vast enam nii hull pole, kuigi ilmselt Johannes on ka märganud, et olen nagu detektiiv, kes saab kohe aru, kui midagi on tavapärasest teisiti. Samuti on mulle juba väikesest saati meeldinud suuri koristamisi ette võtta. Kohe nii hea tunne on, kui saab asju korrastada, organiseerida ja palju mõttetut kraami minema visata. Nüüd täiskasvanuna üritan esmalt leida mittevajaminevatele asjadele esmalt uue omaniku, kas siis müües või annetades. Ja asjad, mis on reaalne sodi, need viskan prügikasti. Ma ikka päris tihti teen suurpuhastusi. Praegu on aga väga pop ja aktuaalne KonMari koristusmeetod, mille põhimõte ongi ütelda lahti asjadest, mida ei kasutata, mida pole vaja jne, et kodus poleks üleliia pahna. Mulle nii meel...

Kui ma tahan prügi sotreerida...

...siis ikka on mingi taktistus. Üle kõige soovin ma, et saaksin toidujäägid visata komposti või biolagunevate jäätmete prügikasti. Aga selles kortermajas, kus me elame, ei ole kumbagi võimalust. Ja ei ole siin linnas ühiskondlikku biolagunevate jäätmete kogumispunkti. Nii kurb! Mul iga kord süda tilgub verd, kui pean laste taldrikudtühjendama tavalisse prügikotti. Mind lohutab see, et me elame üürikorteris ning aasta-kahe pärast ostame kindlasti omale enda kodu ning siis kindlasti võtan kodu otsimisel arvesse selle, et seal on võimalik boilagunevaid jäätmeid eraldi koguda või komposteerida. Tean, et Ameerikas on näiteks farmerite marketite juures komposteerimise kohad, kuhu inimesed saavad oma toidujäägid viia. Nii kihvt idee! Need inimesed, kellel pole oma kodus komposteerimise võimalust, koguvad need jäägid lihtsalt pürgikasti ning viivad kord nädalas ära. On lausa sellised prügikastid, mis on just mõeldud toidujääkidele. Need hoiavad igasugused aroomid kinni ja ei teki ka äädika...