Meie pere elust ja olust, muutustest ja rutiinist

Olen kogu elu olnud hästi organiseeritud inimene. Mu õed siiamaani viskavad nalja selle üle, kuidas ma olin nagu detektiiv, kes sai kohe aru, kui üks mu õdedest minu lõhnaõli oli kasutanud. Lõhnaõlipudel oli pisut viltu riiulil. :D Mul tõesti oli kõik cm järgi paigas. Praegu vast enam nii hull pole, kuigi ilmselt Johannes on ka märganud, et olen nagu detektiiv, kes saab kohe aru, kui midagi on tavapärasest teisiti. Samuti on mulle juba väikesest saati meeldinud suuri koristamisi ette võtta. Kohe nii hea tunne on, kui saab asju korrastada, organiseerida ja palju mõttetut kraami minema visata. Nüüd täiskasvanuna üritan esmalt leida mittevajaminevatele asjadele esmalt uue omaniku, kas siis müües või annetades. Ja asjad, mis on reaalne sodi, need viskan prügikasti. Ma ikka päris tihti teen suurpuhastusi. Praegu on aga väga pop ja aktuaalne KonMari koristusmeetod, mille põhimõte ongi ütelda lahti asjadest, mida ei kasutata, mida pole vaja jne, et kodus poleks üleliia pahna. Mulle nii meel

Kui tavaliselt ma üritan mitte enne detsembrikuud hakata jõulu meeleolu looma, siis sel aastal kohe teadlikult tahtsin varem endale seda sooja tunnet koju ja enda sisse tuua. Mulle tundub, et igal aastal jõulud tulevad ja lähevad liiga kiirelt. Eriti, kui alles detsembris hakkan mandariine ja piparkooke sööma, jõulu filme vaatama jne. Eks see jõulukuu möödubki ju tegelikult nii tegusalt. Seega, sel aastal ma loon endale jõulutunnet varem. Kodu plaanin kaunistada ikka detsembri alguses, aga näiteks jõulumuusikat kuulan juba praegu, nii autos kui kodus. Ja viimane nädal aega olen igal õhtul vaadanud Hallmarki romantilisi jõulufilme. Miks? Sest praegu on mul selleks aega ja need tekitavad täpselt õige jõulutunde! Vahepeal on meil siin Soomes lumi ka mitu korda maas olnud. Siis olen põletanud piparkoogilõhnalist küünalt, söönud mandariine ja poest ostetud tervislikke piparkooke.  Oh kui hea mõnus soe tunne on siis sees. Selline elevus ja rõõm. Jõulud on tõesti mu lemmik püha. Minu jaoks p

...siis ikka on mingi taktistus. Üle kõige soovin ma, et saaksin toidujäägid visata komposti või biolagunevate jäätmete prügikasti. Aga selles kortermajas, kus me elame, ei ole kumbagi võimalust. Ja ei ole siin linnas ühiskondlikku biolagunevate jäätmete kogumispunkti. Nii kurb! Mul iga kord süda tilgub verd, kui pean laste taldrikudtühjendama tavalisse prügikotti. Mind lohutab see, et me elame üürikorteris ning aasta-kahe pärast ostame kindlasti omale enda kodu ning siis kindlasti võtan kodu otsimisel arvesse selle, et seal on võimalik boilagunevaid jäätmeid eraldi koguda või komposteerida. Tean, et Ameerikas on näiteks farmerite marketite juures komposteerimise kohad, kuhu inimesed saavad oma toidujäägid viia. Nii kihvt idee! Need inimesed, kellel pole oma kodus komposteerimise võimalust, koguvad need jäägid lihtsalt pürgikasti ning viivad kord nädalas ära. On lausa sellised prügikastid, mis on just mõeldud toidujääkidele. Need hoiavad igasugused aroomid kinni ja ei teki ka äädika

Leidsin Pinterestist idee, kuidas hoida alles kõik juurviljade osad, mis ma muidu viskan prügikasti..näiteks kartulikoored, porgandi otsad, sibula- ja küüslaugukoored jms. Ma võtsin ühe kilekoti (üritan olemas olevaid võimalikult palju kasutada ja kulutada, enne kui neist täielikult lahti saan) ning kui juurvilja ja värskete ürtide jääke tekkis, siis panin need sinna kilekotti ja koti pistsin sügavkülma. Niimoodi ma täiendasin seda kotti, kuni lõpuks oli kott täiesti täis. Võtsin kätte ja keetsin sellest puljongi. Meie pere pole taimetoitlased, nii et lisasin puljongisse ka kanakoivad, kuna plaan oli teha kanasuppi. Pean ütlema, et see puljong tuli tõeliselt maitsev! See oli mul esimene kord ise puljongit keeta ning ma olin kuulnud küll, et enda keedetud puljongist supp on midagi muud kui puljongikuubikutega tehtud. Aga eriti lahe on see, et sain selle puljongi keeta nö "jääkidest", mis varem lendasid mul otse prügikasti. Olen enda üle kohe uhke ning jätkangi nüüd juurvilja

Otsustasin, et hakkan dokumenteerima meie pere teekonda vähema prügi poole. Praegu on ju väga aktuaalne nullkulu, prügi sotreerimine, taaskasutus, võimalikult väikese jalajälje tekitamine ja muudsinna kategooriasse kuuluv - ehk oma keskkonna eest hoolitsemine.  Räägin ausalt, kui palju me seni oleme prügi tekitanud, kuidas üritame praegu vähem prügi endast maha jätta. Mind inspireerib zero waste eluviis, aga samas ma ei tea, kuidas me sellega toime tuleme. Kohe kindlasti tean ma, et täielikult prügivabaks me ei saa. Ja võib-olla poole aasta pärast tarbime nagu enne ning sellest nullkulust pole soikugi alles. Aga loodan, et mu blogi meenutab siis vähemalt mulle, kui tublid me vahepeal olime ja äkki ikka innustab edasi! Kõige rohkem tahangi praegu tegeleda plastiku vähendamisega enda kodus ehk siis üritan mitte osta plastikusse pakendatud asju. Ja kuigi oleks ideaalne osta kõike lahtiselt, siis kahjuks siin, kus ma elan, seda alati võimalik pole teha. Näiteks pudruhelbeid pean ikka